Mustlased

Article in other languages:

inglise Roma,
Gypsies
saksa Sinti und Roma,
Roma,
Zigeuner
vene цыгане

Mustlased (endanimetus rom, mitmus roma, 'mees; inimene') on India põhjapiirkondadest pärinev rändrahvas.

Mustlased kuuluvad suurde mustlas- ehk romikeelsesse rahvastikurühma. Euroopa mustlaste keel on suguluses sanskriti keelega ning sisaldab laensõnu teistest indoeuroopa jm keeltest.

Movimiento gitano.jpg
Eurogipsy.PNG

Suurimad mustlaskogukonnad Euroopas asuvad Ungaris, Slovakkias ja Rumeenias.

Arvatakse, et 15. sajandi alguses aeti hulk madalamasse kasti kuuluvaid hindusid Indiast välja, kes läksid maailma rändama ja keda hakati nimetama mustlasteks. Nad jaotusid peamiselt Venemaale, Hispaaniasse ja Ungarisse.

Mustlaste lipp

Sisukord

Kultuur

Rändrahvana tegelesid mustlased peamiselt hobusekasvatusega, metallitöötlemisega ning rändkauplemisega. Peamised ametid olid katelsepad, hobuserautajad, korvipunujad, tellisepõletajad ja päevilised. Need tegevusalad on jälje jätnud mustlaste kultuuri ning seda ei ole mõjutanud ka hilisem tööstuse areng ning paiksem eluviis.

Rahvuslik tants Hispaanias (kuna suurem rühm mustlasi rändas sinna) on flamenko, mis tekkis 15. sajandil. See on segatud hispaania, mauri, keldi ja araabia kultuuridega. Alguses oli flamenko kinnine, 19. sajandil jõudis see lavale.

Teine suurem rühm rändas Venemaale. Nende tantsu tunneme vene mustlastantsuna. See on põhimõtteliselt sama, lihtsalt sellel ei ole oma konkreetset nimetust nagu on "flamenco". Kolmas suur rühm jõudis Ungarisse ja seal hakkas Ungari kultuuriga segunedes vohama Ungari mustlastants ja -kultuur.

Hispaania mustlased musitseerivad kitarri ja rütmipillidega. Kõige esimesena oli siiski laul, tants tuli kõige viimasena. Ungari mustlased kasutavad palju viiulit ja tamburiini.

Asperg, Baden-Württemberg. Vanematest eraldatud mustlaslapsed enne koonduslaagrisse saatmist, 22. mai, 1940.

Olukord Teljeriikide mõjupiirkonnas

Next.svg Pikemalt artiklis Natsionaalsotsialism

Teine maailmasõda oli Euroopa mustlaste elus suureks teelahkmeks. Saksamaa Natsionaalsotsialistliku režiimi ajal hävitati mustlasi samade põhjendustega nagu juute.[1] Koonduslaagrites hukkus umbes kaks miljonit mustlast. Pääsesid vaid need, kel õnnestus end varjata.[2]

Mustlased Eestis

Mustlased ilmusid Eestisse 17. sajandil. Nad põhjustasid meile harjumatute elukommetega palju sekeldusi ning neid püüti korduvalt välja ajada esiti linnadest, hiljem kogu maalt. See ei õnnestunud ning seetõttu püüti mustlasi kinnistada teatud paikadesse, et nad elaksid koos talupoegadega ja oleksid nende valve all. 1841. aastal koondati eestlaste hulgas rändlevad mustlased Laiuse kroonuvalla hingekirja. Tol korral kirja pandud mustlased kuulusid kuude sugukonda, kelle nimed olid Indus, Maddisson, Lama, Lakak, Guruni, Welberk.

1934. aasta rahvaloenduse andmetel oli Eestis 776 mustlast.

Mustlasi represseeriti Eestis Saksa okupatsiooni ajal, peaaegu kõik hukati[3].

Mustlaste täielik hävitamine Eestis

1941 - 1943 mõrvati kõik Eesti mustlased, välja arvatud mõned üksikud, kellel õnnestus end varjata. 1934. aasta rahvaloenduse andmetel oli Eestis 776 mustlast. Pärast Eesti okupeerimist Natsi-Saksamaa poolt arreteeriti nad kõik ja paigutati koonduslaagritesse. Igas maakonnas arreteeriti 50-70 mustlast, Tallinna ümbruses oli neid aga tunduvalt rohkem. Koondaruandest arreteeritute arvu kohta nähtub, et Tallinna Keskvanglas oli vahi all 252 mustlast. 1941. aasta 23. septembril oli Pärnu koonduslaagris 50 mustlast. Valga vanglas peeti kinni 35 mustlast.[4] Mustlaste tapmine tehti ülesandeks Eesti Politseile. 1942. aasta 14. veebruari kirjas nr. 443/42 tegi Saksa Julgeolekupolitsei ja SD ülem politseiprefektidele veelkordse korralduse, et mustlastega tuleb ümber käia nagu juutidega. Eesti Riigiarhiivis hoitakse dokumenti selle kohta, et 27. oktoobril 1942 mõrvati 243 mustlast, keda hukkamise momendini peeti kinni Harku koonduslaagris. Selle nimekirja järgi oli mahalastute hulgas 154 naist, kellel olid lapsed. Kõik need 243 inimest tapeti julgeolekupolitsei eesti sektori IV osakonna ülema Ervin Viksi kirjaliku korralduse põhjal. Nimetatud vahialuste hävitamisest kandis Viks ette 1942. aasta 30. oktoobril dokumendiga nr. 871 julgeolekupolitsei ja SD saksa sektori IV osakonna ülemale SS-Obersturmführer Heinrich Bergmannile.[5] 1943. aasta märtsis mõrvas Eesti Julgeolekupolitsei Kalevi-Liival umbes 25 kolme kuni viie aasta vanust mustlaslast ja niisama palju täiskasvanuid. Selle mõrva panid toime Jägala koonduslaagri komandant Aleksander Laak, tema abi Ralf Gerrets ja laagri valvurid. Ohvrid viidi kahe autoga Kalevi-Liivale. Ühes autos olid täiskasvanud mustlased, teises lapsed. Algul lasti maha täiskasvanud. Gerrets, kes Laagi korraldusel mustlasi maha lasi, sundis täiskasvanuid ise auku minema. Kui see mahalaskmine oli lõpule viidud, võtsid Gerrets, Jaan Viik ja valvurid teise autoga kohaletoodud lastel käest kinni ja tirisid nad väevõimuga auku. Pärast seda, kui lapsed olid auku viidud, lasid Laak ja Viik nad maha. Gerrets ise rääkis selle kuriteo kohta järgmist: "Laak väljus autost automaat käes ja ütles: "Noh, kas hakkame peale?" Küsisin Laagilt, kas vangid tuleb alasti võtta. Laak avas autoukse. Kui ta nägi, millised kaltsud vangidel seljas olid, käskis nad riidesse jätta. Vangid kuulsid seda. Naised hakkasid hüsteeriliselt karjuma. Kui Aleksander Laak oli juba augus, hakkasin autobussist vange kahe-kolme inimese kaupa augu juurde saatma. Valvurid saatsid, õigemini konvoeerisid neid augu juurde, kus Laak nad automaadist maha laskis. Viimaseks jäi autobussi üks elatanud, ilma jalgadeta mustlanna. Kaks valvurit, üks neist, nagu ma mäletan, oli Purka, haarasid tal kätest kinni ja lohistasid augu juurde... Mina andsin sel ajal käega märku teise auto juhile, kes selle peale mahalaskmiskohale lähemale sõitis ning peatas masina augu juures. Autojuht avas autol presendi ja tegi lahti auto kasti tagaluugi. Auto pealt hüppasid maha umbes 3 - 5 aasta vanused lapsed. Lapsed karjusid ja nutsid külma pärast, sest nende riietuseks oli ainult midagi pidžaamataolist. Valvurid haarasid lastel käest kinni ja tirisid nad kahekaupa auku. Viimasel kahel lapsel võtsin ma käest kinni ja viisin nad augu juurde." Niisama moodi tapeti mustlasi kõigis teistes okupeeritud Eesti maakondades. 1942. aasta märtsis sai politsei teada, et grupp mustlasi põgenes Eestist Pihkva oblasti Oudova rajooni Tšernevski külanõukogu Filippovštšina külla. Sama aasta märtsis saadeti sinna eesti politsei karistussalk. Selle eesotsas oli Eesti Kaitseväe ohvitser Erik Meisner. Meisner sai korralduse sõita oma salgaga Filippovštšina külla ja lasta maha seal elavad mustlased. Kohapeal tegi Meisner kindlaks majad, kus mustlased elasid. Oma abile Liivile andis ta korralduse leida koht mahalaskmiseks. Pärast seda, kui koht oli välja valitud, andis Meisner korralduse kõik mustlased, sealhulgas lapsed, majadest välja tuua ja hukata. Neid, kes püüdsid end ära peita või ei tulnud majadest välja, peksti püssipäradega ja sunniti väevõimuga mahalaskmispaika minema. Surmale määratute üle irvitati ja neid sunniti enne surma tantsima. Timukad võtsid mustlastelt ära jalanõud ja riided, mistõttu neil tuli minna mahalaskmispaika paljajalu läbi lume. Mahalaskmine toimus automaatidest lõhkekuulidega. Nii tapeti Meisneri juhtimisel 26 mustlast. Sellised mõnitamised leidsid aset kõikidel mustlaste mõrvamisjuhtudel.[6]

Kirjandus

  • Risto Blomster. Eesti mustlased enne Teist maailmasõda. Lohetapja. Tartu, 1999, 9985-9214-1-0, Pro folkloristica, 1406-3808, 6, lk. 36-41
  • Kati Murutar. Päikeselapsed: [Eesti mustlaste elust ja kommetest]. Favoriit, 1406-2186, (1999) jaanuar, lk. 36-39
  • Paul Ariste. Laiuse mustlased. Acta Universitatis Tartuensis/Dorpatensis. B; 50.1: Tartu, 1940
  • Mustlased. Eesti Politseileht, 14. märts 1925, nr. 11, lk. 164–166. [1]
  • H. V. Mustlastest. Eesti Politseileht, 1. august 1925, nr. 31, lk. 466–467.[2]
  • Mis teha mustlastega? Uus Eesti, 25. september 1938, nr. 263, lk. 4.

Viited

  1. ↑ Risto Blomster, Eesti mustlased enne Teist maailmasõda.
  2. ↑ Tiito Himma, Kuidas elavad eesti mustlased.
  3. ↑ Eesti ajalugu VI. Tartu 2005. Lk. 203.
  4. ↑ ERA, f. R-308, fol. 257, l. 165.
  5. ↑ ERA, f. R-64, nim. 1, s.-ü. 108-a.
  6. ↑ ERA, f. R-64, nim. 1, s.-ü. 108-a.
Välja otsitud andmebaasist "http://et.wikipedia.org/wiki/Mustlased"

Questions for article: mustlased eestis, mustlaste nimed, sinti romi wikipedia

This article is from Wikipedia. All text is available under the terms of the GNU Free Documentation License.


IHS Europe: Infrared Heating Systems for Home and Business.