Taimetoitlus

Article in other languages:

Vajab keelelist või sõnastuslikku toimetamist.
Valik taimetoite

Taimetoitlus on toitumisharjumus, mis eetilistel, moraalsetel, religioossetel, kultuursetel, esteetilistel, keskkondlikel, sotsiaalsetel, majanduslikel, poliitilistel, maitselistel või tervislikel põhjustel välistab kõikide või mõnede loomsete toiduainete, sh linnuliha, kala, mereandide tarbimise.[1]

Taimetoitlust on mitut liiki, sealhulgas sellised, mille järgijad ei tarbi ka mune, piimatooteid ja/või loomse töö tulemusel saadud aineid nagu näiteks mesi. Veganism aga keelab kõikide loomsete ainete tarbimise. Mõne rangema määratluse järgi ei tohi loomseid tooteid kasutada ka riietuses jm tarbeesemete seas, olenemata sellest kas eseme tootmine on toonud kaasa ka looma surma või ei (piima-, munatooted, mesi, vill, siid).[2] Üldine termin nii taimetoidule, veganismile kui ka teistele sarnastele toitumisviisidele on "taimepõhised toitumisviisid".[3]

Taimetoitluse põhjendusena on esitatud vastuseisu loomade tapmisele ja selleks tööstuslikes tingimustes pidamisele, samuti seisukohta, et inimene on looduslikult taimetoiduline, mitte lihatoiduline.

On väidetud, et taimetoitlus rahuldab keha ainevajadusi, tõstab eluiga, parandab tervist ning vähendab vähi- ja teiste surmavate haiguste riske.[4]

Sisukord

Terminoloogia ja taimetoitluse liigid

Taimetoitluses eksisteerivad mitmed erinevad tavad. Nendest enim levinud on:

Teised taimetoitlusega seostatavad toitumistavad

  • Fruitarianistid söövad ainult puuvilju, pähkleid, seemneid ja muid taimeosi, mida saab korjata ilma taime kahjustamata.
  • Makrobiootikud söövad täisteratooteid ja ube, kuid nendest kõik ei ole taimetoitlased ja vahel söövad ka kala.
  • Tooretoidulised söövad ainult värskeid ja küpsetamata puuvilju, pähkleid, seemneid ja juurvilju.
  • Freeganid (inglise keelest) väldivad kõikide asjade ostmist (s.h. toit), kuna arvavad, et kõik kapitalistlikus maailmas toodetud tooted, mitte ainult loomsest allikast, aitavad kaasa maailma ekspluateerimisele. Seetõttu üritavad freeganid toitu jm. tarbeesemeid hankida muul moel, s.h. otsides toitu metsast ja kasvatades ise. Nende eesmärgiks on tekitada oma tarbimisega loodusele võimalikult vähe kahju. Paljud freeganid on taimetoitlased või veganid, kuid on ka neid, kes söövad lihatooteid, mis muidu läheksid raisku, tehes seda tingimusel, et see ei õhuta edasisele loomade ekspluateerimisele.

Eraldi peaks mainima, et enamik taimetoitlasi väldivad teadlikult ka toodete kasutamist, mis sisaldavad loomseid aineid või mille tootmiseks on kasutatud loomseid aineid.

Pooltaimetoitlus

Pooltaimetoitlus on toitumine, mis koosneb peamiselt taimsest toidust, tuues erandiks mõningad mittetaimsed toidud. Neid toitumisharjumusi võivad järgida inimesed, kes on üleminekuperioonil taimetoidule või lihtsalt loomse liha tarbimist vähendada soovivad inimesed. Need terminid on sõnast "taimetoitlus" tulenevad uudissõnad. Ranged taimetoitlased võivad vaidlustada nende sõnade õigsust, kuna need teevad piiri taimetoitluse ja mitte-taimetoitluse vahel hägusaks.

  • Pool-taimetoitlased tarbivad ainukese loomse lihana väheses koguses mereande ja/või linnuliha.
  • Flexitarianist toitub peamiselt taimetoidust, kuid lubab endal aeg-ajalt teha ka erandeid.

Tuntud taimetoitlasi

Viited

  1. ↑ Definition from vegsoc.org
  2. ↑ dictionary definition of 'Vegan'
  3. ↑ http://www.PlantBased.org
  4. ↑ "Vegetarian Diets". American Dietetic Association and Dietitians of Canada. Välja otsitud 2007-12-29.

Välisviited

Välja otsitud andmebaasist "http://et.wikipedia.org/wiki/Taimetoitlus"

Questions for article: aime sügis, taimetoitlus, aime sügis

This article is from Wikipedia. All text is available under the terms of the GNU Free Documentation License.


IHS Europe: Infrared Heating Systems for Home and Business.